EGeS Hiiumaa osakonna 2012. a ja natuke veel

Aastakoosoleku järgselt kohtusid Hiiumaa osakonna liikmed 31. märtsil 2012 Kärdla pensionäride päevakeskuses, mis nüüdseks kujunenud valdavaks kogunemiskohaks. Tegemist on otse linna südames, keskväljaku servas asuva, Hiiumaa diakooniakeskuse hallatava ja avalikuks kasutuseks oleva hoonega. Märtsi koosolekul oli meil külas EELK preester Hüllo-Kristjan Simson, kes tutvustas, kuidas tehakse luterikogudustes perekonnaloolisi kandeid tänapäeval ning näitas neile, kel õigustatud huvi, 20.-21. sajandi Pühalepa ja Reigi kirikuraamatuid.

28. aprilli kokkusaamisel peeti maha mõttetalgud teemal „Hiiumaa koduloolased viimase 25-30 aasta jooksul“. Kadi Laid EGeSi esindajana oli esitanud ja saanud positiivse vastuse Eesti kultuurkapitali Hiiumaa ekspertgrupile esitatud sellekohasele projektile. Tegemist oli ettevalmistava projektiga anda tulevikus välja trükis „Hiiumaa koduloolasi“ viljandlaste eeskujul, kellelt ilmunud „Viljandimaa koduloolasi“. Koosolekul arutati, millised koduloolased peaksid kindlasti selle projektiga hõlmatud olema. Projekt ise 2012. a ei teostunud, kuna Laid oli hõivatud teise projektiga ning saadud raha maksti kultuurkapitalile tagasi. Soov idee ellu viia on säilinud.

26. mail leidis aset maakondlike kogunemiste sarja paikkondlik jätkuüritus Hiiumaal. Meil olid külas Hiiumaa suguvõsade uurijad Tallinnast: Eva Niglas, Taavi Männamaa, Raivo Kerm ja Anu Mullari. Niglaselt saadud tagasiside kohaselt oli pakutud programm ette valmistatud põhjalikult - alguses Hiiumaa osakonna liikmetega tutvumine ja vestlusring kohvilauas ning pärast ekskursioon Kärdla linnas. Ekskursiooni pidepunktid olid mölder Karel Tarningu raudrist rootslaste surnuaia asupaigas Rannapargis, eelmisel päeval avatud Teises maailmasõjas langenute mälestusmärk Kärdla kiriku esisel ning Kärdla kalmistu Rõõsna metsas, kus tutvuti kohalike kuulsuste kalmudega.

Pärast suvist pausi kohtusid Hiiumaa osakonna liikmed 22. septembril. Kogunemise teemaks oli „Kärdla hiiurootslased“. Kadi Laid oli ette valmistanud sellekohase ettekande ning hankinud parema ettekujutuse loomiseks kaardid tollasest Kärdlast. Järgnenud ekskursioonil külastati muinsuskaitsealust Kalda tn 3 elumaja, kus elavad tänini Bisa-nimeliste hiiurootslaste järglased. Tänu eelnevale kokkuleppele pererahvaga õnnestus kiigata maja ka seestpoolt. Jalutuskäigul läbi Linnapargi Rannaparki püüti üheskoos meenutada ja ette kujutada objekte, mis hiiurootslaste ajal Kärdlat ilmestasid.

17. oktoobril osalesid mitmed meie seast Täiskasvanud õppija nädala raames Kärdlas sihtasutuse Tuuru korraldatud koolitusel „Sugupuu koostamine ja suguvõsauuringute tegemine kasutades digitaalset kirikuraamatute arhiivi Saaga ja genealoogia programme Geni ning Ahnenblatt“. Valitud temaatika oli lai ja seda jõuti käsitleda vaid põgusalt. Juhtisime omalt poolt osalejate tähelepanu sellele, et Saaga materjalide kasutamist aitavad hõlbustada Andres Pisa koostatud materjalid, mis on kättesaadavad Hiiumaa osakonna kodulehel http://hiiu.onepagefree.com Osakonna korraliseks koosolekuks, 27. oktoobril jõustus Hiiumaa osakonna algatus võimaldada oma liikmetel ja teistel päevakeskuse külastajatel kasutada sealses arvutis Geni.com-i PRO-õigustes. Testimisel tekkinud küsimused otsustati edastada Geni-aktivistile Henn Sarv ja kokku leppida täiendav Geni-alane koolitus.

1. novembril osalesime Hiiumaa muuseumi Pikas majas kohanimenõukogu korraldatud X Kohanimepäeval, millest Kadi Laid koostas artikli, mis ilmus 6. novembril kohalikus ajalehes Hiiu Leht nime all „Kohanimepäev ehk Pauk tuli Püssist ja pea sai “peeks”“. Artikli pealkirjast osa tuleneb kohanimepäeval osalenuid tervitanud Hiiu maavanema Riho Rahuoja meenutusest seoses (koha)nimedega, millest üks rääkis Pauk-nimelisest mehest, kellelt uude elukohta asudes uuriti, kus too tuli, millele viimane vastas, et loomulikult Püssist... Küsimuste voorus avaldasid hiidlased oma mure seoses pää-lõpuliste kohanimedega, milledest nüüdseks pe-lõpulised saanud. Eesti Keele Instituudi vanemteadur ja emapoolt hiidlane Marja Kallasmaa mäletas, et selle muudatuse juures oli suur vaidlus - eriti keeruliseks tegi asja veel see, et kohati leidus siin ka päe-lõpulisi kohanimesid, mida peeti keeleliselt eriti halvaks. Lõpuks otsustati, et põhjarannikule jäävad “pää-d” ja saartele “pe-d”. Saalist tehti Kallasmaa selgituse peale ehthiidlaslik ettepanek, et teeks siis juba need kohanimed selg-lõpuliseks, kuna see kehaosa jääb pea ja “pee” vahele.

Aasta viimasel koosolekul 24. novembril kogunesime taas päevakeskuses, et läbi viia tõsimeelne uuring, millised Hiiumaa osakonna liikmed milles osavad on, nt gooti kirja lugemises, vene keeles, mingi konkreetse genealoogia programmi kasutamises, kihelkonnas jms. Vastava üleskutse, kaardistada 2012. a jooksul seltsisisene kompetents, käis välja seltsi esimees Raivo Maine märtsikuisel aastakoosolekul. Kuna teadaolevalt teistes osakondades seda ei tehtud, lähenesime teemale loominguliselt. Hindasime suguvõsauurimiseks vajalikke kompetentse oskuste põhiselt ja jaotasime need kolmeks tasemeks. Võõrkeeltest peeti heaks või rahuldavaks vene ja saksa keele tundmist, puudulikuks ladina keele ja sellega seoses ka gooti kirja lugemise oskust. Hiiumaa kihelkondi teati rohkem või vähem seoses oma suguvõsauuringuga – kirja said nimed kes, millist neljast kihelkonnast paremini teab ja teisi juhendada mõistaks. Väljastpoolt Hiiumaad oldi rohkem kursis Mihkli, Martna, Vormsi, Jõhvi, Juuru, Helme, Kolga-Jaani kihelkondade materjalidega. Suguvõsauuringuks kasutatavatest programmidest oli pea igaüks kuidagi seotud Geni-ga, kuid oma uurimistöös eelistati kasutada kas Excelit, Brothers Keeperit, Ahnenblatti või Family Tree Makerit.

26. jaanuaril 2013 toimunud Hiiumaa osakonna koosolekul toimus juhatuse koosseisu ümbervaatamine. Kolmeliikmelisse juhatusse esitati kuus erinevat isikut. Enamushäältega osutusid valituks Kadi Laid, Andres Pisa ja Raivo Karjamaa. Juhatusse ei kuulu enam asutajaliige ja esimene juhataja, aktiivsest seltsitegevusest tagasi tõmbunud Ahti Rool. Ühehäälselt valiti juhatajaks Kadi Laid, kes asus 2007. a asutatud EGeS kümnendat osakonda juhtima 16. veebruarist 2008.

23. veebruaril arutati märtsis Viljandis toimuva aastakoosoleku teemasid. Kadi Laid tegi samas ülevaate veebruari alul peetud juhatuse koosolekust. Aasta genealoogi tiitlile esitas Hiiumaa osakond Andres Pisa. Liikmed leidsid, et tema töö arhiiviallikatega pole saanud piisaval hulgal tähelepanu ja/või ei ole osakond osanud tema panust hästi esitleda. Seltsi ajalehte Põlvnemislugu esitati avaldamiseks Andres Pisa tegevuse tutvustus.

Kadi Laid

Hiiumaa osakonna juhataja